Korstnapitsi materjal

Oluline teada Paigaldus- ja hooldusjuhend Kütmine Kuula ja vaata soovitusi

Silikaatkivi näol on tegemist ilmastikukindla ja väga vastupidava ehitusmaterjaliga. Eestis on levinud pealpool katust asuva korstnaosa ehk korstnapitsi välisvoodri ladumine silikaattellisest, kuna see on ilmastiku mõjutustele vastupidavam, kui põletatud savitellis. Kvaliteetse ja kestva tulemuse saavutamiseks konsulteerige pädevust omavate kütteseadmete paigaldajatega, pottseppadega, ehitajatega, korstnate ja ahjude projekteerijatega ning järgige kehtivaid ehitusnorme ja standardeid. Korralik ja hooldatud korsten suurendab tuleohutust.

 

tellised tsementmört Korstnahülss Korstnamüts
Silikaattellised Tsementmört Metallist hülss * Korstnamüts

* Metallist hülsi pildid AS Silikaat kodulehel on illustreerivad. Kuna korstnate mõõdud võivad olla väga erinevad ja ühtsed standardid mõõtude osas puuduvad, siis valmis hülsse meie tootevalikus ei ole. Vajalike mõõtudega hülsi saab iga korstnaomanik tellida plekksepatöökodadest.

 

Miks laduda korsten silikaattellistest?

korsten031korsten031

  • Looduslik, keskkonnasõbralik toode
  • Vastupidav ehitusmaterjal
  • Ilmastikukindel
  • Peab vastu 105 külmutamis- ja sulatamistsüklit
  • Head omadused (sile pind, täpsed mõõtmed) 
  • Traditsiooniline kodumaine ehitusmaterjal (aastast 1910)
  • Visuaalselt atraktiivne

 

OLULINE TEADA

Silikaatkivi ei sobi kasutamiseks korstna suitsulõõri ehitusmaterjalina ning ei tohiks kokku puutuda suitsugaasidega (vastavalt standarditele EVS-EN 771-2:2011 ja EVS 812-3:2007). Seepärast soovitame kasutada silikaatkivi korstnapitsis ainult välisvooderdusena, millel on võimaluse korral tuulutusvahe (isoleeritus) korstna siseseina ehitusmaterjaliga.

 

Kütmisest

korsten024_h600Ehitusmaterjalitööstuses on viimase 10−20 aastaga tehtud suuri edusamme uute materjalide ja tehnoloogiate väljatöötamisel. Tänu sellele on tänapäeva majad üldiselt soojapidavamad. Muutunud on ka kütmisharjumused – köetakse harvem, olenevalt ilmast isegi mitte iga päev. Ka kütmisoskused ja -tarkus on kaduma läinud või muutunud. Kuiva puu asemele asetatakse oma uude ahju või kaminasse ebapiisavalt kuivanud halgusid. Halvemal juhul arvatakse, et kaminas kõlbab põletamiseks iga ese, mis tuld võtab. Totaalse tehnoloogilise uuenduse on läbi teinud ka kõik kütteseadmed – eesmärgiks ikka efektiivsus. Lisandunud on ökonoomsed tahkeküttekatlad, pelletkatlad, gaasi- ja õlikatlad. Valik on igal juhul lai ning läheb aastatega üha paremaks.

 

Tasuks teada

Ehitusseaduse § 41 – Ettevõtja tegutsemine ehitusalal
(1) Isikul on lubatud ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, energiaauditeid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiise, väljastada energiamärgiseid ning tegeleda ehitusjuhtimisega, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ning tal on:
1) majandustegevuse registri (edaspidi ka register) registreering ja
2) vastavasisuline õigussuhe käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud pädeva isikuga (edaspidi vastutav spetsialist) või peab füüsilisest isikust ettevõtja ise olema pädev tegutsema vastutava spetsialistina.
Loe edasi…

 Tuleohutuseaduse § 9 – Tahkekütusel töötava kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri ehitamine ja paigaldamine
(1) Tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu tahkekütusel töötava kütteseadme (edaspidi ahi, kamin või pliit) ning korstna ja ühenduslõõri võib majandustegevusena ehitada või paigaldada pottsepp, kellel on pottsepa kutsetunnistus.
(2) Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib enda tarbeks ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri ehitada või paigaldada ka pottsepa kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemi ehitamise nõudeid.
Vaata lisa…

Tuleohutuseaduse § 11 – Ahju, kamina ja pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamine
(4) Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud tahma põletada suitsulõõrides, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab üks kord viie aasta jooksul ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise

Täpsemalt saab lugeda Riigi Teatajast ning korstnapühkija kutsetunnistuse olemasolu saab kontrollida veebiaadressilt http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused

Märgid, mis viitavad korstna probleemidele:

  • korstna välispinna pindmine murenemine
  • küttekeha ajab suitsu sisse
  • puudub korralik tõmme
  • tahmaluugist sisse vaadates on märgata kivi või segupuru
  • vuugid hakkavad tühjenema
  • korstna seinad on seest pigised
  • pigi tungib läbi vuukide
  • korstnaots laguneb
  • jooksvad praod korstna välispinnal

 

 

CAPTCHA

100 aastat kindlat kivi!