Puhas ja korras korsten annab turvatunde

KorstenKüttehooaeg on täies hoos. AS Silikaat tuletab meelde ja annab soovitusi korstnaga seotud asjadest, mis võivad olla meelest läinud.

Kui sügisel jäi küttesüsteem hooldamata, siis talvel ei ole soovitav katusele ronida libeduse tõttu. Korstna pühkimine jääb paraku kevade poole kui lumi on katuselt sulanud. Kevadel enne uut küttehooaega tasub korsten ja lõõrid lasta puhastada ning üle vaadata, et kõik oleks korras, nõuetele vastav ja ohutu kasutamiseks. Seadusega on määratud, et alates 2015. aasta esimesest septembrist peab kõikidel korstnat omavatel majapidamistel olema korstnapühkija (edaspidi KP) tööakt mistõttu võib oodata, et järelevalve ametid jälgivad üsna pingsalt, kas omanikel on ette näidata kutselise KP poolt väljastatud dokument teostatud tööde kohta. Aktis on kindlasti välja toodud teostatud tööde loetelu, hinnang küttesüsteemi seisukorrale, samuti on välja toodud kõik avastatud puudused ja ettepanekud puuduste likvideerimiseks. Avaldatud kokkuvõtte peab KP esitama ka Päästeametile, kes omakorda määrab tähtaja puuduste likvideerimiseks.

Kõige ohtlikumateks vigadeks on korstna ja lõõride juures „vuukide hõredus“ ehk tuli ja kuumus pääsevad välja läbi korstnasse tekkinud pragude ning on oht, et sädemed satuvad vahelagedesse või kandekonstruktsioonidesse.
AS Silikaat soovitab sarnaste vigade vältimiseks küttesüsteemi ehitamisel kõik hoolikalt läbi mõelda, kuna hilisem remontimine ja parandustööd võivad hoopis kallimaks minna. Korstna ehitusel tuleb jälgida materjalide tootjate soovitusi ja nõudeid (silikaatkivide puhul telliste niisutamine, tugeva mördi kasutamine jmt.). Kuna kütmisrežiimid ja küttematerjalid on tihti erinevad sellest, kuidas ja millega köeti kümme ja rohkem aastat tagasi, siis on täienenud ka korstna ehituse nõuded. Kui varasemalt ei teatud korstna sisevoodrist (metallhülss) midagi, siis täna peaks see olema igas korstnas, millesse suubuvad küttesüsteemid, mille põlemisjäägid eeldavad niiskuse ja happekindlat keskkonda.Ventilatsioonilõõrid Samuti võib vahepeal paremini soojapidavamaks muudetud majad tekitada olukorra, kus kütterežiimid on muutunud harvemaks ja lühemaks, mistõttu korstnapits saab tunduvalt vähem sooja, kui varem. Selle tulemusel võib tekkida olukord, kus varasemate nõuete valguses tehtud korstnapits ei pruugi uuemas ja agressiivsemas keskkonnas enam nii pikalt ja püsivalt vastu pidada ning siin pole vahet, mis värvi tellistest korstnapits parajasti tehtud on.

Kortermajade elanikel tasub silmas pidada, et näiteks õhutuslõõridesse suunatud kanalisatsioonituulutus kannab lõõridesse vägagi happelisi aure, mis omakorda loovad ülimalt agressiivse ja lõõritelliseid lagundava keskkonna. Kaitsmaks tuulutuslõõre ja tuulutuskorstnate pitse katusel tuleks kanalisatsiooni plastikust tuulutustorud viia kuni tuulutuskorstna ülemise tipuni.

100 aastat kindlat kivi!